Digitalprojekteerimisega saab
- uuendada ja lihtsustada markšeiderite tööd
- hinnata alt kaevandatud maa stabiilsust
- projekteerida uusi karjääre
- projekteerida uusi kaevandusi
- arvestada kaevandamise mõju keskkonnale
-
Andmed digitaalprojekteerimiseks: markšeideri mõõdistusvahendid
- pihuarvuti T620
- käsi GPS
- vahemaade mõõtmiseks: mõõdulint, mõõteratas, laserkaugusmõõtja
- Tahhümeeter Trimble M3 Total Station
Tulemused:
Esimene etapp - mõõdistamine
From Ubja |
Teine etapp - digitaalmudel
![]() |
From Geodisain - geoloogia, maavarad, majandus |
Kolmas etapp - makett
![]() |
From makett_astangu_280309 |
Piirideta geoloogia
2009 aasta oktoobrikuus toimub järjekordne geoloogia sügiskool (võimalikud kuupäevad 16-18.10.2009).
Tegemist on: V geoloogia sügiskooliga
Seekordse sügiskooli teemaks on "Piirideta geoloogia".
Ootame ettekandeid geoloogiliste teadmiste kasutamise kohta kõikvõimalikeseluvaldkondades ning teiste teaduste rakendamisest geoloogias.
Tähtsad saabuvad daatumid saab üle vaadata siit
Digitaalprojekteerimisega saab hästi näidata kus kohas need piirid on. Näiteks: kus on tootluskihindi piirid või kus kohas läheb see piir, kus enam põlevkivi avakaevandamine ei ole majanduslikult otstarbekas.
Lisalugemist, keda huvitab:
- põlevkivi ajalugu, siis vaata siit
- dolokivi, siit
- paekivi, siit
- graniit, siit
Digital plannig
• There are problems in composing development plans for minerals extracting industry both in level of local authorities and the country.
• The reason is related to missing suitable methodology for all parties, criteria and skills for using natural resources.
• Economy needs mineral resources, but mining affects the environment, earth crust and landscape.
My research
• There are several mining software programs
• Freeware (different viewers)
• Independent (GEMCOM Surpac and Minex, MapInfo, AutoCAD, ESRI etc.)
• Besides that, it is possible to use online software programs (EduMine etc.).
Purpose
• Problems
– so many different software programs
– Each institution use different software systems
– Developing co-operation, there are difficulties in connection and transition of data
• The main task for modelling is to find suitable criteria and demonstration ways.
VeikoKaru_ENTA
Digitaalprojekteerimise võimaluste tutvustamine TLÜ Ökoloogiainstituudi töötajatele
Eesti on palju kaevandamiskohti. Osad nendest on hüljatud või suletud, osades tootmine peatatud, ülejäänutes toimub maavarade kaevandamine.
Kaevandada saab avakaevandamisega, allmaakaevandamisega, veealuse kaevandamisega.
Neid tegevusi piiravad erinevad kriteeriumid: tehnika, nõudlus, keskkond. Samas iga kaevandamiskoht tuleb korrastada peale kaevandamistegevuse lõppemist.
VeikoKaru_060209_ökoinst
Insenerilahendused läbi digitaalprojekteerimisega
Probleemistik
Maavarade (põlevkivi ja ehitusmaavarade) kaevandamise arengukavade koostamisel on tekkinud probleeme nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil
Eesti põlevkivimaardla piirkonnas on altkaevandatud aladel üha raskem ehitusplatse leida
Digitaalprojekteerimine aitab neid probleeme komplekselt lahendada
VeikoKaru_geotehnika
Digitaalprojekteerimise tutvustamine tudengite teaduskonverentsil Talveakadeemia
Majandus vajab maapõueressursse – erinevaid maavarasid, põhjavett.
Maavarade kaevandamine muudab keskkonda, maapõue, maastikku.
Maavarade kaevandamisele kaasnevad omandimuutused.
Kõik see kutsub esile üldsuse vastuseisu
Kaevanduste ja karjääride digitaalprojekteerimine aitab esile tekkivaid probleeme lahendada komplekselt
VeikoKaru_talveakadeemia2007
Rakendusgeoloogiline digitaalprojekteerimine
Sellel alal on kolm suuremat probleemi:
1) Altkaevandatud aladel ehitusplatside leidmine
2) Kasutamata Tammiku-Kose karjääriala põlevkivivaru
3) Tammiku-Kose karjääri korrastussuund
Neid probleeme aitab lahendad rakendusgeoloogiline digitaalprojekteerimine
ettekanne_VKaru_Tartu2
Digitaalprojekteerimise tutvustamine Mäekonverentsil 2009
Digitaalprojketeerimine_plakat
WMS-teenus Maa-ametilt
Avalik WMS-teenus on OGC WMS (Open Geospatial Consortium Web Map Service) standardil põhineva teenus, mille kaudu on Maa-ameti aluskaarte võimalik kasutada kaartidega töötamiseks mõeldud spetsiaaltarkvarade abil. Kaardipilti näitavat teenust on võimalik kasutada Eestis laiemalt kasutusel olevate GIS-tarkvarade (N: ArcGIS, MapInfo, Microstation, AutoCAD MAP 3D) uuemate versioonidega või erinevate vabavaraliste tarkvarade ja vieweritega, mis toetavad WMS-teenuse kasutamist. Kasutusjuhendid WMS-teenuse kasutamiseks levinumates GIS-tarkvaraprogrammides võib leida siit.
Teenuse kasutajad
Teenuse kasutajatena näeme eelkõige erinevate valdkondade spetsialiste, kes kasutavad oma igapäevatöös topograafilisi kaarte ning soovivad enda temaatilisi andmeid kasutada ja vaadata koos Maa-ameti aluskaartidega, ja kes kasutavad enda töö tegemiseks vajalikku funktsionaalsust sisaldavat tarkvara.
Kui on soov lihtsalt vaadata Maa-ameti aluskaarte ning muud Maa-ameti ja meie koostööpartnerite toodetavat infot, siis on parem kasutada Maa-ameti veebipõhiseid avalikke kaardirakendusi, mis on jätkuvalt kättesaadavad aadressil: http://xgis.maaamet.ee/ Kaardirakenduste kasutamiseks pole vaja muretseda ja installeerida GIS tarkvara, piisab sellest, kui teie arvutis on mõni enamlevinud internetilehitseja (IE, Firefox, jne).
Teenuse kasutamise piirangud
Teenus ei ole mõeldud kaartide allalaadimiseks, vaid kaartide kasutamiseks (vaatamiseks), pärides kaardipildi otse Maa-ameti serverist. See tagab selle, et kaardipilt mida te teenust kasutades näete, on sama ajakohane kui digitaalsed kaardid Maa-ametis.
Jälgime teenuse kasutamise koormust ning me sulgeme ligipääsu IP aadressidele, millelt esitatavate päringute hulga ja intensiivsuse põhjal on alust arvata, et tegemist on andmete massilise allalaadimise või rünnakuga Maa-ameti serverite vastu. Suletud IP aadressidele on võimalik teenusele ligipääs uuesti avada, kui on välja selgitatud masspäringute tegemise põhjused.
Teenus on hetkel avatud testkasutuseks. Kuna tegemist on avaliku teenusega, on teenuse kasutamise populaarsust ja sellest tulenevat koormust serveritele keeruline prognoosida. Ettenägematult suurest koormusest tingituna võib teenuse kiirus olla kohati kõikuv.
Seega ei sobi avalik WMS-teenus aluskaartide kuvamiseks süsteemides, mille puhul on päringutele vastuse saamise aeg ja muud käideldavuse parameetrid olulise tähtsusega. Teenuse loomise üheks eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset teenust mõistliku koormuse korral. Loodame, et suudame tagada teenuse toimimise nii, et kaardipildi kuvamise aeg ei ületa kasutajate valuläve.
Kui teil tekib probleeme teenuse kasutamisega, siis saatke e-kiri aadressile: kaardirakendus@maaamet.ee või helistage telefonil 6 750 866.
Teenuse kaudu nähtavate andmete varalised õigused
Kõik teenuse kaudu nähtavate andmete (digitaalsete kaartide) varalised õigused kuuluvad Maa-ametile v.a. Corine maakatte andmed, mille varalised õigused kuuluvad Euroopa Komisjonile. Teenuse kasutamise läbi ei toimu andmete mistahes õiguste võõrandamist teenuse kasutajatele.
Juhul, kui mingil põhjusel pole kaardipilti kasutades nähtav teenusesse integreeritud viide „Maa-amet", tuleb teenuse kaudu nähtava kaardipildi väljatrükkimisel või selle näitamisel erinevates interneti- ja töökohapõhistes kaardirakendustes viidata Maa-ametile kui andmete tootjale nii, et viide peab olema kasutajale kaardipilti või väljatrükki vaadates pidevalt nähtav.
Maa-ameti avaliku WMS-teenuse aadress on:
http://xgis.maaamet.ee/wms-pub/alus?
Aadress on kasutatav ainult tarkvaradega, mis oskavad käsitleda WMS-teenuse kaudu edastatavat kaardipilti.
Areng
Maa-amet on alates 2001. aastast pakkunud tasuta internetipõhiseid teenuseid, mille kaudu on kõigil soovijatel võimalik kasutada Maa-ameti toodetud kaarte ning maakatastris peetavat informatsiooni. Sellised teenused ehk internetipõhised kaardirakendused on kättesaadavad aadressil: http://xgis.maaamet.ee/ ning need muudab Euroopas unikaalseks asjaolu, et nende kaardirakenduste kasutamine on kõigile tasuta.
Kaardirakendused on kasutajate hulgas väga populaarsed, ühes kuus tehakse kaardirakendusi kasutades maainfosüsteemi serveritele üle 100 miljoni päringu.
Avaliku WMS-teenuse loomine on järjekordne samm, muutmaks Maa-ameti toodetud kaarte veelgi lihtsamini kasutatavamaks ning laiendamaks avaliku sektori poolt toodetud informatsiooni taaskasutust ühiskonnas, seekord eelkõige professionaalsete kasutajate hulgas.
Kavatseme avalikku WMS-teenust edasi arendada täiendada.. Teie tagasiside teenuse kasutamisel on meile oluline. Kõik ettepanekud teenuse paremaks muutmise osas on oodatud e-posti aadressil: kaardirakendus@maaamet.ee
Taust
Teenus valmis Euroopa Liidu struktuurifondidest finantseeritud projekti "Maainfosüsteemi andmeteenuste arendamine" tulemusena. Projekti koordinaatoriks oli Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ning teenuse arenduse teostas riigihanke võitnud AS Datel. Teenuse loomisel on kasutatud avatud lähtekoodil põhinevat Minnesota Mapserver tarkvara.
X-GIS
Sealt leiab GISi alast informatsiooni:
- aerofotod Eestist
- katastriüksused
- geodeetilised kindelpunktid
- maardlate rakendus
- geoloogia rakendus
- kultuurimälestiste rakendus
- ajaloolised kaardid
- Natura 2000 alad
- mullakaart
- planeeringud
- jpm
Vastavad kaardid ja rakendused on seotud digitaalprojekteerimisega.
Digitaalprojekteerimiseks saab sealt sisendid (olukorra ülevaate, milline kaardimaterjal on olemas)
Lisainfo: http://xgis.maaamet.ee/
Mäenduslik digitaalprojekteerimine
•Info efektiivne kasutamine
•Andmebaaside funktsionaalsus
•Informatsiooni hankimine, säilitamise ja kasutamise metoodika lähtuvalt eritasandilistest vajadustest
•Otsustamiseks vajalike statistiliste andmete (indikaatorite) tootmine
•Uued väljundid (projektlahendusel, teemakaardid, päringud, rajoneeringud)
•Põlevkivi allmaakaevandamise tulevikustsenaariumid ja tehnoloogilised lahendused põlevkivi kaevandamiseks arvestades võimalikke keskkonnamõjusid
Virumaa Teataja: Maa-amet paigaldab aeropildistamiseks vajalikke maamärke
Maa-amet paigaldab aeropildistamiseks vajalikke maamärke
15.04.2009 09:10
Seoses aeropildistamisega paigaldavad maa-ameti töötajad mitmele poole Eestisse maamärke, mille abil toimub aerotriangulatsioon ehk aeropiltide sidumine maapinnaga.
Markeeringud paigaldatakse järgmistesse piirkondadesse:
Põhja-Eestis Raplast põhja poole ja Vihterpalust ida poole kuni Narvani;
Lõuna-Eestis Viljandi-Elva-Kanepi joonest lõuna poole kuni riigipiirini;
Peipsi ja Võrtsjärve rannaäärne ala.
Markeeringud on vajalikud aeropildistamise täpsuse huvides, täpsete aerofotode alusel uuendatakse kaarte ja valmistatakse ortofotod.
Kokku paigaldab maa-amet umbes tuhat markeeringut.
"Juhul kui kellelgi on tarvis kasutada markeeritud punki, tuleb markeeringukile hoolikalt lahti lasta nii vähestest nurkadest kui võimalik, et saada piisav juurdepääs tsentrile," rääkis maa-ameti kommunikatsioonijuht Andres Põld.
Töö lõpetamisel tuleb kile paigaldada võimalikult täpselt samas suunas ja samas kõrguses tsentrist.
Ka tuleb Põllu sõnul kontrollida, et kile sai ikka korralikult kinnitatud ja tsentreeritud.
Toimetas Andres Pulver, toimetaja
Doktoritööde diskussioon 06.04.09 - Veiko Karu
Diskussioonide eesmärk on doktoritöö sisu spetsialistide ja teiste doktorantide ringis arutada ning infot vahetada. Diskussioonid videosalvestatakse ja kantakse üle veebis. Kokkuvõtted leiate doktorantide lehelt.
Veiko Karu etteaste 06.04.2009
060409_VeikoKaru
Soovitused Veiko Karu'le:
- püstitada hüpoteese
- kirjanduse ülevaade koostada
- publikatsioone ette valmistada
Seotud tudengitööd:
Ain Anepaio - “Kaevandamisprotsesside 3D visualiseerimine”
Gaia Grossfeldt - “Kaevandamistarkvarad kui maine kujundajad”
Margit Kolats - "Geoloogiliste mudelite kasutamine mäetööde projekteerimises"
Vivika Väizene - “Graniidikaevandus”
15.04.2009 tutvustas oma doktoritööd Helena Lind
--
http://mi.ttu.ee/doktorandid/