Andmed digitaalprojekteerimiseks: markšeideri mõõdistusvahendid

TTÜ mäeinstituut kasutab marškeider mõõdistamiseks järgmisi mõõteseadmeid:
- pihuarvuti T620
- käsi GPS
- vahemaade mõõtmiseks: mõõdulint, mõõteratas, laserkaugusmõõtja
- Tahhümeeter Trimble M3 Total Station

Tulemused:

Esimene etapp - mõõdistamine

From Ubja

Teine etapp - digitaalmudel

From Geodisain - geoloogia, maavarad, majandus

Kolmas etapp - makett

From makett_astangu_280309

Piirideta geoloogia

2009 aasta oktoobrikuus toimub järjekordne geoloogia sügiskool (võimalikud kuupäevad 16-18.10.2009).

Tegemist on: V geoloogia sügiskooliga

Seekordse sügiskooli teemaks on "Piirideta geoloogia".
Ootame ettekandeid geoloogiliste teadmiste kasutamise kohta kõikvõimalikeseluvaldkondades ning teiste teaduste rakendamisest geoloogias.

Tähtsad saabuvad daatumid saab üle vaadata siit

Digitaalprojekteerimisega saab hästi näidata kus kohas need piirid on. Näiteks: kus on tootluskihindi piirid või kus kohas läheb see piir, kus enam põlevkivi avakaevandamine ei ole majanduslikult otstarbekas.

Lisalugemist, keda huvitab:
- põlevkivi ajalugu, siis vaata siit
- dolokivi, siit
- paekivi, siit
- graniit, siit

MODELLING OIL SHALE MINING SPACE AND PROCESSES

Abstract Oil Shale Symposion 2009 Tallinn

Publish at Scribd or explore others: Science Research digitaalprojekteerim mäeinstituut

Digital plannig

Backround of my research
• There are problems in composing development plans for minerals extracting industry both in level of local authorities and the country.
• The reason is related to missing suitable methodology for all parties, criteria and skills for using natural resources.
• Economy needs mineral resources, but mining affects the environment, earth crust and landscape.

My research
• There are several mining software programs
• Freeware (different viewers)
• Independent (GEMCOM Surpac and Minex, MapInfo, AutoCAD, ESRI etc.)
• Besides that, it is possible to use online software programs (EduMine etc.).

Purpose
• Problems
– so many different software programs
– Each institution use different software systems
– Developing co-operation, there are difficulties in connection and transition of data
• The main task for modelling is to find suitable criteria and demonstration ways.



VeikoKaru_ENTA

Publish at Scribd or explore others: Science Research digitaalprojekteerim mäeinstituut

Mäendustarkvarade rakendused

GEMCOM on suurim mäendustarkvarasid arendav ettevõte maailmas. Kaevandamisprotsessi saab virtuaalselt läbi mängida.

Minex ja Surpac on kasutusel TTÜ mäeinstituudis


VeikoKaru_surpac_minex

Publish at Scribd or explore others:

Digitaalprojekteerimise võimaluste tutvustamine TLÜ Ökoloogiainstituudi töötajatele

Kaevandamisprotsessi modelleerimine: mahud, majandus, kujundamine

Eesti on palju kaevandamiskohti. Osad nendest on hüljatud või suletud, osades tootmine peatatud, ülejäänutes toimub maavarade kaevandamine.

Kaevandada saab avakaevandamisega, allmaakaevandamisega, veealuse kaevandamisega.

Neid tegevusi piiravad erinevad kriteeriumid: tehnika, nõudlus, keskkond. Samas iga kaevandamiskoht tuleb korrastada peale kaevandamistegevuse lõppemist.


VeikoKaru_060209_ökoinst

Publish at Scribd or explore others: School Work How-to-Guides & Manu plants solar power

Multi criterial modelling of Oil Shale mining fields

Veiko_Freiberg1

Publish at Scribd or explore others: Magazines & Newspape Business & Law web software

AIMS 2008 - Stability in Oil Shale mining

AIMS2008_7

Publish at Scribd or explore others: School Work Internet & Technolog digitaalprojekteerim mäeinstituut

Insenerilahendused läbi digitaalprojekteerimisega

Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis

Probleemistik
 Maavarade (põlevkivi ja ehitusmaavarade) kaevandamise arengukavade koostamisel on tekkinud probleeme nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil
 Eesti põlevkivimaardla piirkonnas on altkaevandatud aladel üha raskem ehitusplatse leida

Digitaalprojekteerimine aitab neid probleeme komplekselt lahendada


VeikoKaru_geotehnika

Publish at Scribd or explore others: Science Research digitaalprojekteerim mäeinstituut

Digitaalprojekteerimise tutvustamine tudengite teaduskonverentsil Talveakadeemia

Kaevanduste ja karjääride digitaalprojekteerimise võimalused Eestis

 Majandus vajab maapõueressursse – erinevaid maavarasid, põhjavett.
 Maavarade kaevandamine muudab keskkonda, maapõue, maastikku.
 Maavarade kaevandamisele kaasnevad omandimuutused.
Kõik see kutsub esile üldsuse vastuseisu

Kaevanduste ja karjääride digitaalprojekteerimine aitab esile tekkivaid probleeme lahendada komplekselt


VeikoKaru_talveakadeemia2007

Publish at Scribd or explore others: Science Research digitaalprojekteerim mäeinstituut

Rakendusgeoloogiline digitaalprojekteerimine

Suletud Tammiku põlevkivikaevanduse idatiiva maa-ala kasutamise rakendusgeoloogilised eeldused.

Sellel alal on kolm suuremat probleemi:
1) Altkaevandatud aladel ehitusplatside leidmine
2) Kasutamata Tammiku-Kose karjääriala põlevkivivaru
3) Tammiku-Kose karjääri korrastussuund
Neid probleeme aitab lahendad rakendusgeoloogiline digitaalprojekteerimine


ettekanne_VKaru_Tartu2

Publish at Scribd or explore others: Science Research digitaalprojekteerim mäeinstituut

Digitaalprojekteerimise võidukäik - Ain Anepaio eripreemia Eesti Mäeseltsilt

8. mai 2009 Eesti Mäekonverentsi raames tehti teatavaks Eesti Mäeseltsi eripreemia 2009 laureaat.

Eripreemia sai Ain Anepaio, konkursile esitatud töö "Kolmedimensioonilised visualiseeringud" eest.

From Tudengitööde konkurss

From Tudengitööde konkurss

Töö "Kolmedimensionaalsed visualiseeringud"
Kolmedimensioonilised visualiseeringud

Publish at Scribd or explore others: Illustrations & Maps blender 3d visualization

Ka nii võib visualiseerida

Digitaalprojekteerimine ja visualiseering on omavahel seotud. (vaata siit)

Kuid visualiseeringuid võib luua mitmeti:

Visualiseering Exceliga


Puurimine põlevkivikaevanduses

Visualiseeringud

Kujutamaks kõike paremini ette tuleb luua visualiseeringuid.

Visualiseering on nagu multifilm, mis teeb kõik lihtsalt selgeks ja näitab kuidas asi toimib.

Visualiseeringud on digitaalprojekteerimise lahutamatu osa.

Näiteks: Groundwater Modeling Animation in EVS


See on üleval mäefilmi lehel.

Veel näiteid:
- Surpaci kaevanduse mudel
- EVS & MVS tarkvarad geoloogiliste 3D mudelite tegemiseks
- Visual MODFLOW 3D-Builder põhjavee modelleerimine
- Surpac kaevanduse mudelid
- Veekõrvalduse mudel

Kes tegeleb digitaalprojekteerimisega?

Digitaalprojekteerimisega tegelevad enamasti inseneribürood ning teadus- ja arendusasutused (ülikoolid).

Maavarade kaevandamise digitaalprojekteerimist õpetatakse TTÜ Mäeinstituudis, konkreetsemalt tegeletakse sellega vastavates õppetoolides: Maavarade kaevandamise õppetool ja Rakendusgeoloogia õppetoolis.

--
Digitaalprojekteerimine

Digitaalprojekteerimise tutvustamine Mäekonverentsil 2009

Eesti Mäekonverentsil 2009 tutvustati digitaalprojekteerimist posterettekandega.


Digitaalprojketeerimine_plakat

Publish at Scribd or explore others: Science Research digitaalprojekteerim mäekonverents

Kaevandusvee ja hüdrogeoloogia digitaalprojekteerimine

Kui kaevandusvee ja hüdrogeoloogia projekteerimiseks vajalikud andmed on mõõdistatud, siis saab need digitaliseerida ehk sisestada erialatarkvaradesse.

Mõõtmistulemusi saab kasutada digitaalprojekteerimisel, kasutades tarkvarasid:
- Visual ModFlow Professional
- AquaChem
- MapInfo Professional
- Vertikal Mapper

Kaevandusvee ja hüdrogeoloogia projekteerimise jaoks vajalike andmete mõõdistamine

Kaevandusvee ja hüdrogeoloogia digitaalprojekteerimise jaoks vajalike andmete mõõdistamiseks kasutatav aparatuur:
- Veepump Grundfos MP1
- Veekeemia analüüsimise välilabor Hach DREL2800
- Voolukiiruse mõõtmise seade tiivik
- pH ja elektrijuhtivuse mõõteseade PHH-80BMS
- Põhjavee taseme mõõdik SOND-1
- Kummipaat Vega 3-06

Kukruse-Jõhvi maanteelõik

Kukruse-Jõhvi maanteelõigu alla jäävad vanad kaevanduskäigud. Digitaalprojekteerimisega saab vanad käigud täpsemalt kaardistada ning nii on tee ehitamisel parem ülevaade, kus millised käigud asuvad ning millises seisukorras nad antud hetkel on.

Näide vanade kaevanduskäikude digitaalprojekteerimisest:

From Geodisain - geoloogia, maavarad, majandus

Kukruse-Jõhvi maantelõigu kohta saab huvitavat lugeda:
- Miljon tonni põlevkivijääke maetakse teesse
- Algas Kukruse-Jõhvi maanteelõigu ehitus
- Ohtlik Kukruse-Jõhvi tee uueneb
- ERR.ee: Kukruse-Jõhvi teelõigu ehitus kujuneb esialgsest odavamaks

3D ja digitaalprojekteerimine

Digitaalprojekteerimises on tähtsal kohal 3D visualiseerimine, mille abil tutvustatakse projekteerimise tulemusi. Hõlpsasti saab aru tulemuse tõelisusest ning võimalikkusest. Virtuaalse 3D baasil saab meisterdada samuti reaalseid makette, kus kõik tundub veel reaalsemana.

Näited 3D visualiseeringutest:
- Kaeveõõnte elemendid 3Dna vaata siit
- Suurte kambritega kaevandamine vaata siit
- 3D makettide abil kaevandamise kirjeldamine vaata siit

Nafta

Tänane Postimees Online küsib: Kui palju naftat on maa seest välja pumbatud?

Seda küsimust aitaks lahendada digitaalprojekteerimine. Kuidas? Lihtsalt - digitaalprojekteerimisel koostatakse geoloogiline mudel, mille põhjal saab väga täpselt välja arvutada erinevate kihtide ja kihindite mahud, seega saab nafta mahugi kätte. Probleem seisneb selles, et geoloogilised mudelid puuduvad juba ammendunud maardlate kohta.

Digitaalprojekteerimise andmed Volvo masinatelt: Care Track

Mäemasinad kujundavadki maastikku ja kaevandavad maavarasid. Kas nad teevad seda ökonoomselt? Kas nende tööd saab paremaks muuta? Kõigile nendele küsimustele aitab kaasa digitaalprojekteerimine ning masinate jälgimissüsteem.

Mäemasinaid tootev Volvo nimetab jälgimissüsteemi Care Trackiks .

Care Track

Masina maksimaale tööshoidmine ei ole kerge ülesanne. Et võtta vastu otsuseid on väga oluline õigeaegne ja täpne informatsioon. Care Track annab teadmised ja informatsiooni, mis teeb Teie ettevõtte paindlikuks ja edukaks.

Care Trackiga saate:
1. "lukustada" geograafilise piirkonna, kus masin peab töötama - etteantud piiride ületamisel saadetakse alarm;
2.Jälgida hooldustähtaja saabumist ja tellida sellekohane alarm;
3. Suurendada masina tootlikust ja efektiivsust. Igal masinal saab jälgida näiteks mootori koormatust, pidurite kasutamist,diferentsiaalilukkude kasutamist jne.
4.kiiresti määrata masina asukoha, et teostada hooldustööd või tankimist.

Care Track on testitud mitmel kontinendil ja hinnatud klientide poolt hindamatuks.

Care Track jälgimissüsteem pakub erinevate mudelite puhul erinevaid lahendusi,
uuri meie spetsialistidelt pakutavaid võimalusi enne süsteemi paigaldamist.


Care Track kohta saad lugeda Volvo mäemasinate Eesti esindaja Swecon AS kodulehelt ja otseviide

Digitaalprojekteerimise andmed Komatsu masinatelt: KOMTRAX

Mäemasinad kujundavadki maastikku ja kaevandavad maavarasid. Kas nad teevad seda ökonoomselt? Kas nende tööd saab paremaks muuta? Kõigile nendele küsimustele aitab kaasa digitaalprojekteerimine ning masinate jälgimissüsteem.

Mäemasinate firma Komatsu nimetab jälgimissüsteemi KOMTRAXiks.

KOMTRAX võimaldab jälgida masina liikumisi ja tehnilisi parameetreid internetipõhiselt arvuti kuvarilt. KOMTRAX , Komatsu masina jälgimissüsteem tagab teabevahetuse kliendi ja hooldeteeninduse vahel, võimaldades olulisi töö- ja süsteemiandmeid kiiresti ja turvaliselt interneti vahendusel jagada. Süsteem annab omanikule instrumendi ka suure masinapargi tõhusaks haldamiseks, masina ennetavaks hoolduseks ning remondiks kuluva seisuaja vähendamiseks.

Andmed edastatakse Komatsu globaalsesse serverisse, kus need kokku kogutakse ja analüüsitakse ning seejärel kliendile edastatakse.

Komtrax kasutab moodsat GPS- ja satelliittehnoloogiat.

Komtrax võimaldab jälgida:
- Masina asukohta ja liikumisi
- Hooldevälpasid
- Masina tööaega, sealhulgas eraldi töötamist tühikäigul, reaalset tööaega ja lisaseadmete (näiteks hüdrovasar ) kasutamise aega
- Masina koormatust ( sobivust antud tööle )
- Kütuse taset paagis ja kütusekulu
- Jahtusvedeliku temperatuuri
- Masina rikke hoiatusi
- Kuu ja aasta aruandeid masina kasutuse kohta

KOMTRAXi kohta saad lugeda Komatsu Eesti esindaja Baltem AS kodulehelt ja otseviide

Gaia Grossfeldt - “ Mäenduse maine kujundamine läbi uudsete tarkvaralahenduste ja kaevandamisviiside kasutamise ja juurutamise”

Gaia Grossfeldt - “ Mäenduse maine kujundamine läbi uudsete tarkvaralahenduste ja kaevandamisviiside kasutamise ja juurutamise”

Tänapäeva ühiskonda on raske kujutada ilma arvutita ning erinevate programmideta. Olgu nendeks programmideks siis majandusarvutused või arvutimängud. Juba põhikooli õpilased on huvitatud arvutist ja arvutimängudest. Nii tekibki suur huvi arvutiasjanduse vastu, seega on suur tõenäosus, et enamus soovib peale gümnaasiumi lõppu minna õppima arvutitega seotud erialale (näiteks IT või programmeerimine).

Tegelikult on arvutiasjandus seotud väga tihedalt maavarade uuringute ja kaevandamisega. Kuid kahjuks ei ole see arusaadavalt välja toodud ning see võib olla ka põhjus, et minnakse pigem IT õppima.

Kaevandamistarkvarasid on mitmeid. Neid on nii iseseisvate programmidena, abiprogrammidena kui veebis vabavarana. Mitte ainult ehitusinsenerid ei kasuta arvutiprogramme, vaid geoloogia- ja mäeinsenerid samuti.

Bakalaureusetöö on seotud digitaalprojekteerimise doktoriuuringutega.

Vivika Väizene - “Graniidikaevandus”

Vivika Väizene - “Graniidikaevandus”

Ehitustegevus vajab Eestis killustikku kogu aeg. Lubjakivikillustik jääb survetugevuse poolest graniitkillustikule alla. Graniitkillustik tagab ehituse kõrgema kvaliteedi.

Graniidist valmistatakse ehituskillustikku ehitusbetoonide valmistamiseks ja teedeehituses kõikides etappides alates aluskorrast kuni pindamismaterjalini ning liivatamiseks teede libeduse vastu.
Seni on Eestis graniittooted valmistatud põhiliselt imporditud toormest, mõningal määral vaid kohalikest rändrahnudest.
Kasutades ära võimaliku Maardu graniidikaevanduse lasumispaiga strateegilist asukohta peamise tarbimispiirkonna läheduses ning sadama ja raudtee vahetus naabruses, saaks asendada imporditava graniitmaterjali kodumaisega.
Graniidi tootmise järel jäävad järgi tühjad kaeveõõned, mis on lähtuvalt majanduslikust kaalutlusest on otstarbekas uuesti kasutusele võtta. Graniidi kaevandamisega kaasnev kaeveõõnte teisene kasutamine võimaldab lahendada Eesti majandusele olulisi probleeme: energiatehnoloogilised probleemid, strateegilised hoidlad ja ladustamine.

Magistritöö on seotud digitaalprojekteerimise doktoriuuringutega.

Margit Kolats - "Geoloogiliste mudelite kasutamine mäetööde projekteerimises"

Margit Kolats - "Geoloogiliste mudelite kasutamine mäetööde projekteerimises"

Karjääri või kaevanduse rajamisele eelnevad geoloogilised uuringud. Uuringute raames puuritakse puuraugud, saamaks geoloogilist informatsiooni kihtide omaduste ning sügavusete kohta. Saadud andmete põhjal koostatakse puuraukude andmete põhjal geoloogiline arvutimudel.

Saadav mudel on aluseks mäetööde projekteerimiseks. Mudeli abil saab digitaalselt katsetada erinevate kaevandamistehnoloogiate sobivust antud kohas. Tulemuste põhjal saab välja valida parima võimaliku tehnoloogia konkreetsele kohale. Saab modelleerida samuti tekkivaid võimalikke keskkonnaprobleeme.

Magistritöö on seotud digitaalprojekteerimise doktoriuuringutega.

Ain Anepaio - “Kaevandamisprotsesside 3D visualiseerimine”

Ain Anepaio - “Kaevandamisprotsesside 3D visualiseerimine”

Oma igapäevases tegemistes kasutame pidevalt maavaradest tehtud asju ning erinevaid seadmeid (näiteks: sööginõud, arvutid jne). Kuna nende asjade kasutamine on meile iseenesest mõistetav, siis me praktiliselt ei mõtle sellele,et kus kohast nad tulevad. Meie jaoks tulevad need tarbeesemed poest. Aga kuidas nad poodi saavad, kuidas neid tehakse,kus kohast tuleb tooraine jne. Tooraine tuleb maapõuest. Selleks et toorainet saada tuleb kaevandada. Kaevandamistegevus aga tõstatab erinevaid probleeme kohalikele elanikele. Enne kõike sellepärast,et inimesed ei saa sellesttegevusest aru. Alati on lihtsam olla vastu meelestatud sellele tegevusele, millest puudub täielik ülevaade. Nii ollaksegi enamasti vastu igasugusele kaevandamistegevusele. Kuid sellele vaatamata vajame oma majandustegevuse üleval hoidmiseks tootmistegevust,milleks üheks on maavarade kaevandamine.

Kaevandamisprotsessi paremaks kujutamiseks on hea luua erinevaid 3D visualiseeringuid näitamaks, kuidas toimub kaevandamine antud kohas. Näidates ära milliseid masinaid kasutatakse, kuidas toimub kaevandamisprotsess ning mis saab sellest kaevandatud alast peale maavara ära kaevandamist. Kas sinna tekib järv,tööstusplats või elamurajoon? Seda kõike saab 3D visualiseeringutega ette kujutada ja näidata mis toimub. Kui on teada kuidas mingid protsessid toimuvad, siis saab sellisesse tegevusse suhtuda samuti rahumeelsemalt.

Bakalaureusetöö on seotud digitaalprojekteerimise doktoriuuringutega.

WMS-teenus Maa-ametilt

Avalik WMS-teenus on OGC WMS (Open Geospatial Consortium Web Map Service) standardil põhineva teenus, mille kaudu on Maa-ameti aluskaarte võimalik kasutada kaartidega töötamiseks mõeldud spetsiaaltarkvarade abil. Kaardipilti näitavat teenust on võimalik kasutada Eestis laiemalt kasutusel olevate GIS-tarkvarade (N: ArcGIS, MapInfo, Microstation, AutoCAD MAP 3D) uuemate versioonidega või erinevate vabavaraliste tarkvarade ja vieweritega, mis toetavad WMS-teenuse kasutamist. Kasutusjuhendid WMS-teenuse kasutamiseks levinumates GIS-tarkvaraprogrammides võib leida siit.

Teenuse kasutajad

Teenuse kasutajatena näeme eelkõige erinevate valdkondade spetsialiste, kes kasutavad oma igapäevatöös topograafilisi kaarte ning soovivad enda temaatilisi andmeid kasutada ja vaadata koos Maa-ameti aluskaartidega, ja kes kasutavad enda töö tegemiseks vajalikku funktsionaalsust sisaldavat tarkvara.

Kui on soov lihtsalt vaadata Maa-ameti aluskaarte ning muud Maa-ameti ja meie koostööpartnerite toodetavat infot, siis on parem kasutada Maa-ameti veebipõhiseid avalikke kaardirakendusi, mis on jätkuvalt kättesaadavad aadressil: http://xgis.maaamet.ee/ Kaardirakenduste kasutamiseks pole vaja muretseda ja installeerida GIS tarkvara, piisab sellest, kui teie arvutis on mõni enamlevinud internetilehitseja (IE, Firefox, jne).

Teenuse kasutamise piirangud

Teenus ei ole mõeldud kaartide allalaadimiseks, vaid kaartide kasutamiseks (vaatamiseks), pärides kaardipildi otse Maa-ameti serverist. See tagab selle, et kaardipilt mida te teenust kasutades näete, on sama ajakohane kui digitaalsed kaardid Maa-ametis.

Jälgime teenuse kasutamise koormust ning me sulgeme ligipääsu IP aadressidele, millelt esitatavate päringute hulga ja intensiivsuse põhjal on alust arvata, et tegemist on andmete massilise allalaadimise või rünnakuga Maa-ameti serverite vastu. Suletud IP aadressidele on võimalik teenusele ligipääs uuesti avada, kui on välja selgitatud masspäringute tegemise põhjused.

Teenus on hetkel avatud testkasutuseks. Kuna tegemist on avaliku teenusega, on teenuse kasutamise populaarsust ja sellest tulenevat koormust serveritele keeruline prognoosida. Ettenägematult suurest koormusest tingituna võib teenuse kiirus olla kohati kõikuv.

Seega ei sobi avalik WMS-teenus aluskaartide kuvamiseks süsteemides, mille puhul on päringutele vastuse saamise aeg ja muud käideldavuse parameetrid olulise tähtsusega. Teenuse loomise üheks eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset teenust mõistliku koormuse korral. Loodame, et suudame tagada teenuse toimimise nii, et kaardipildi kuvamise aeg ei ületa kasutajate valuläve.

Kui teil tekib probleeme teenuse kasutamisega, siis saatke e-kiri aadressile: kaardirakendus@maaamet.ee või helistage telefonil 6 750 866.

Teenuse kaudu nähtavate andmete varalised õigused

Kõik teenuse kaudu nähtavate andmete (digitaalsete kaartide) varalised õigused kuuluvad Maa-ametile v.a. Corine maakatte andmed, mille varalised õigused kuuluvad Euroopa Komisjonile. Teenuse kasutamise läbi ei toimu andmete mistahes õiguste võõrandamist teenuse kasutajatele.

Juhul, kui mingil põhjusel pole kaardipilti kasutades nähtav teenusesse integreeritud viide „Maa-amet", tuleb teenuse kaudu nähtava kaardipildi väljatrükkimisel või selle näitamisel erinevates interneti- ja töökohapõhistes kaardirakendustes viidata Maa-ametile kui andmete tootjale nii, et viide peab olema kasutajale kaardipilti või väljatrükki vaadates pidevalt nähtav.

Maa-ameti avaliku WMS-teenuse aadress on:

http://xgis.maaamet.ee/wms-pub/alus?

Aadress on kasutatav ainult tarkvaradega, mis oskavad käsitleda WMS-teenuse kaudu edastatavat kaardipilti.

Areng

Maa-amet on alates 2001. aastast pakkunud tasuta internetipõhiseid teenuseid, mille kaudu on kõigil soovijatel võimalik kasutada Maa-ameti toodetud kaarte ning maakatastris peetavat informatsiooni. Sellised teenused ehk internetipõhised kaardirakendused on kättesaadavad aadressil: http://xgis.maaamet.ee/ ning need muudab Euroopas unikaalseks asjaolu, et nende kaardirakenduste kasutamine on kõigile tasuta.

Kaardirakendused on kasutajate hulgas väga populaarsed, ühes kuus tehakse kaardirakendusi kasutades maainfosüsteemi serveritele üle 100 miljoni päringu.

Avaliku WMS-teenuse loomine on järjekordne samm, muutmaks Maa-ameti toodetud kaarte veelgi lihtsamini kasutatavamaks ning laiendamaks avaliku sektori poolt toodetud informatsiooni taaskasutust ühiskonnas, seekord eelkõige professionaalsete kasutajate hulgas.

Kavatseme avalikku WMS-teenust edasi arendada täiendada.. Teie tagasiside teenuse kasutamisel on meile oluline. Kõik ettepanekud teenuse paremaks muutmise osas on oodatud e-posti aadressil: kaardirakendus@maaamet.ee

Taust

Teenus valmis Euroopa Liidu struktuurifondidest finantseeritud projekti "Maainfosüsteemi andmeteenuste arendamine" tulemusena. Projekti koordinaatoriks oli Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ning teenuse arenduse teostas riigihanke võitnud AS Datel. Teenuse loomisel on kasutatud avatud lähtekoodil põhinevat Minnesota Mapserver tarkvara.